Kinnitatud TTÜ KK nõukogus
18. mail 2001

TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽI
LÕPUTÖÖDE KIRJUTAMISE JA KAITSMISE JUHEND

Haridusastme lõpetamine toimub TTÜ ja TTÜ KK õppetegevuse eeskirjadega kehtestatud korra ja õppetegevuse juhendi "Haridusastme lõpetamine bakalaureuse-, diplomi- ja magistriõppes" (kinnitatud rektori 10.05.2001 käskkirjaga nr 89) kohaselt.


1. EESMÄRK

Lõputöö on üliõpilase iseseisev töö, millega ta näitab, et oskab:

  • uuritavat probleemi selgelt piiritleda ning püstitatud probleemile konkreetne lahendus leida;
  • iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada oma õppekava raamides omandatud teadmisi; oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta.


2. LÕPUTÖÖ TEEMA, SISU JA JUHENDAJA

Lõputöö liigid on diplomitöö ja diplomiprojekt.

Lõputöötöö teema valitakse reeglina valdkonnast, mille raamid määrab läbitud õppekava. Lõputöö teema valib üliõpilane iseseisvalt.

Soovitatavalt on diplomitöö teema seotud probleemidega, mida üliõpilane on oma kursusetöödes uurinud või praktikaettevõttega seotud teema.

Lõputöö võib kirjutada konkreetse ettevõtte või asutuse tellimuse alusel.

Lõputöö on uurimistöö. Teema peab olema võimalikult rakendusliku iseloomuga ja töös väljatöötatud ettepanekud peaksid tuginema konkreetsetele andmetele.

Teema valikul tuleks jälgida, kas antud teema kohta on võimalik hankida piisavalt materjali – nii erialast kirjandust kui ka empiirilist materjali.

Lõputöö autoriks on selle koostanud ja seda kaitsev üliõpilane. Juhendaja valib üliõpilane ise.

Juhendajaks võib olla:

  • kolledži õppejõud
  • ettevõttes praktiseeriv kõrgharidusega spetsialist.
  • teadur, õppejõud TTÜ-st või mujalt;

Erandjuhul võib kolledž aktsepteerida ka ilma juhendajata kirjutatud lõputööd. Ettevõtte spetsialistist juhendajale, kes peab olema kompetentne antud eriala sisulistes küsimustes, määratakse kolledži õppejõudude hulgast abiks kaasjuhendaja.

Teema ja juhendaja (kaasjuhendaja) fikseeritakse kolledži õppeosakonnas. Juhendaja nõusolek peab olema tema allkirjaga kinnitatud.

Lõputöö peaks toimuma põhiliselt viimasel semestril. Tegelik töö võib paralleelselt auditoorse õppetööga alata ka varem kui viimasel semestril.

Lõputöö sisuks võib olla:

  • konkreetse probleemi analüütiline käsitlus koos omapoolsete järelduste ja hinnangu esitamisega;
  • rakendusliku sisuga tehnoloogiline projekt;
  • katseline uurimistöö ja selle tulemuste läbitöötlus;
  • õppevahend või -materjal;
  • töö, mis koosneb mitmest ülalnimetatud komponendist.

Teaduslikust või tehnoloogilisest probleemist lõputöö kirjutamisel tuleks potentsiaalse lugejana pidada silmas sama eriala diplomiõpet läbinud või läbivat kaasüliõpilast. Seda arvestades on soovitav pöörata vajalikku tähelepanu ülesande püstitamisele ja probleemi tutvustamisele, selgitada seonduvat tausta ja piisava üksikasjalikkusega esitada mõisted ja arutluskäigud. Töös, mis peaks sealjuures esitama mingist probleemist tervikliku käsitluse, täiendatakse algallikate materjale, püüdes raskesti mõistetava autoriteksti lugejale võimalikult arusaadavaks teha, üldistada ja anda lõpuks omapoolne hinnang.

Juhendaja
aitab üliõpilast lõputöö ülesande püstitamisel ja nõustab üliõpilast töö tegemisel ning jälgib varakult, et töö vastaks sisult, tasemelt ja mahult lõputööle esitatavatele nõuetele. Juhendaja ettevõttes peab olema suuteline, kooskõlastatult ettevõtte tegevjuhtkonnaga võimaldama üliõpilasele juurdepääsu lõputöös vajalikule infole.

Kaasjuhendaja
kontrollib kolledži poolt püstitatud nõuete õigeaegset täitmist töö koostamisel ja vormistamisel.



3. VORMISTUS

Lõputöö kirjutatakse ja esitatakse kaitsmisele vormistatud kujul reeglina eesti keeles. Kaitsmiskomisjoni otsusel võib kaitsmisele võtta ka välisriigi kodaniku poolt võõrkeeles kirjutatud töö, kui seda keelt valdavad kõik komisjoni liikmed.

Lõputöö vormistatakse arvutil ja trükitakse A4 formaadis paberile reavahega 1,5. Leheküljed nummerdatakse, tiitellehele lehekülje numbrit ei trükita.
Kaitsmiskomisjonile esitatakse lõputöö kahes kõvaköitelises eksemplaris.

Eestikeelse lõputöö resümee kirjutatakse inglise, vene, saksa või prantsuse keeles, võõrkeelse töö resümee aga eesti keeles. Resümees antakse töös saadud tulemustest võimalikult põhjalik, ent lakooniline ülevaade mahuga ca 1 lk. Seega resümeeks ei sobi töö lühikokkuvõte ehk annotatsioon. Erilist tähelepanu nõuab resümee keeleline korrektsus.

Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse kas alfabeetilises või viitamise järjestuses. Loetletakse need ja ainult need allikad, millele töös on viidatud.

Lõputöös on vajalik täpselt piiritleda autori omapoolne panus, juhtides sellele tähelepanu kas sissejuhatuses või põhitekstis. Ülejäänud osade puhul viidatakse kasutatud allikmaterjalidele, kui tegemist ei ole just antud eriala üldtuntud mõistete ja tulemustega.



4. LÕPUTÖÖ KAITSMISELE ESITAMINE

Lõpetaja esitab kolledži õppeosakonnas viseeritud kaitsmistaotluse koos lõplikult vormistatud lõputööga kolledži kaitsmiskomisjonile hiljemalt kaks nädalat enne akadeemilises kalendris väljakuulutatud kaitsmissessiooni algust. Kaitsmiskomisjon määrab kaitsmispäevad ja avalikustab need vähemalt nädala enne kaitsmiste toimumist.

Kaitsmiskomisjon:

  • tutvub tööga, et veenduda kas esitatud lõputöö vastab tema ülesandele, tasemele ja lõputöödele esitatavatele sisulistele ja vormilistele nõuetele;
  • positiivse tulemuse korral korraldab lõputöö retsenseerimise, kuulutab välja kaitsmispäeva ja teatab selle kirjalikult õppeosakonnale ning avalikustab kolledži teadetetahvlil; ja veebilehel
  • negatiivse tulemuse korral, kui kaitsmiskomisjon leiab, et esitatud lõputöö ei vasta tema ülesandele, profiilile, kehtestatud taseme- ja vorminõuetele, tagastab ta töö ühe nädala jooksul esitajale koos tagasilükkamist põhjendava kaaskirjaga.

Vähemalt kolm päeva enne kaitsmist esitatakse kaitsmiskomisjonile:

  • juhendaja arvamus töö kohta;
  • retsensioon.

Nimetatud dokumentidele võib lõpetaja omalt poolt lisada töö sisu kajastavaid kirjalikke arvamusi, publikatsioone jm.

Kaitsmiskomisjon peab tagama üliõpilasele võimaluse tutvuda retsensendi kirjaliku arvamusega (retsensiooniga) vähemalt kaks päeva enne kaitsmist.

Kaitsmisele suunatud lõputöös ei ole lubatud teha parandusi ega muudatusi. Autoril on õigus töö tagasi võtta hiljemalt kaitsmisistungi alguses ja esitada, vastavalt korrale, sama, korrigeeritud, või uus töö uuesti kaitsmisele suunamiseks.



5. KAITSMINE

Lõputööde kaitsmine on avalik ja toimub kaitsmiskomisjoni poolt varem välja kuulutatud ajal, ruumis ja järjekorras.

Üldjuhul viibivad kaitsmisel nii lõputöö juhendaja kui ka retsensent. Kui töö juhendaja ja/või retsensent ei saa osaleda kaitsmiskoosolekul, kuid on esitanud kirjaliku arvamuse või retsensiooni, milles on hinde ettepanek, võib komisjon selle töö kaitsmise läbi viia.

Lõputöö kaitsmine toimub avaliku väitlusena, mille osad on:

  • autori ettekanne (ülesande, lahendusteede ja tulemuste tutvustus);
  • juhendaja ja retsensendi sõnavõtud;
  • autori vastused retsensendi küsimustele;
  • üldarutelu (kohalviibijate, v.a. autori arvamusavaldused ja küsimused nii autorile kui ka juhendajale ning retsensendile, vastused küsimustele);
  • autori lõppsõna (autori suva kohaselt, tavaliselt mõtteid töö edasiarendusest, tänusõnad jm).

Autorile antakse ettekandeks aega 10 kuni 15 minutit, aja ülempiiri konkreetsel istungil otsustab kaitsmiskomisjon. Lõppsõnaks on aega kuni 1 minut.

Kaitsmiskomisjonile jääb õigus ise määrata oma töö korraldus, mis erineb eelpool toodust.



6. HINDAMINE

Kaitstud lõputööd hindab kaitsmiskomisjon istungi kinnises osas, kus on õigus viibida ka tööde juhendajatel ja retsensentidel. Hääletamisel osalevad ainult komisjoni liikmed.

Lõputöö hindamisel arvestatakse:

  1. Sisulisi väärtusi, sh:
    • töö vastavust õppekavale ja kinnitatud teemale;
    • ülesande raskust ja mahtu;
    • püstitatud ülesande täidetust;
    • isiklikku panust ja loomingulisust;
    • lahenduse originaalsust;
  2. Vormistamist, sh:
    • esituse loogilisust ja loetavust;
    • keelelist korrektsust ja kujunduslikku külge;
  3. Töö kaitsmist.

Edukalt kaitstud tööle pannakse hinne, ja selle autor tunnistatakse ülikooli lõpetanuks.

Kaitsmistulemuste vaidlustamiseks tuleb ühe nädala jooksul esitada TTÜ rektorile vastavasisuline kirjalik avaldus. Rektor moodustab avalduse läbivaatamiseks sõltumatu komisjoni, kes esitab oma põhjendatud seisuskoha ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast.

Komisjoni seisukoha alusel võtab rektor vastu ühe järgmistest otsustest:

  • lugeda avaldus põhjendamatuks ja jätta kaitsmiskomisjoni otsus kehtima;
  • lugeda avaldus põhjendatuks ja tühistada kaitsmiskomisjoni otsus.
Viimasel juhul otsustab rektor, kas lubada lõputöö korduvkaitsmisele, esitada uus lõputöö või kaotab lõpetaja alatiseks diplomi taotlemise õiguse TTÜs.



7. LISASÄTTED

Antud juhendis käsitlemata küsimused lahendatakse vastavuses Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskirjadega.

Lõputöö või selle lisadega seotud autoriõiguslikud küsimused lahendatakse seaduses ettenähtud korras.

Lõputööd säilitatakse vähemalt viis aastat. Seejärel otsustab kolledž, milliseid lõputöid edasi säilitada.