Kinnitatud TTÜ KK nõukogus
27. augustil 1999


TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽI NÕUKOGU KODUKORD

1. ÜLDSÄTTED
1.1 Käesolev kodukord sätestab TTÜ Kuressaare Kolledži (edaspidi KK) nõukogu (edaspidi "nõukogu") töö alused ja küsimuste arutamise korra.

1.2 Nõukogu on KK kõrgeim otsustuskogu, kes tegutseb EV seaduste ja teiste õigusaktide, TTÜ põhikirja ning KK põhikirja alusel.

1.3 Nõukogus otsustamisele tulevad põhiküsimused on loetletud KK põhikirja punktis 2.3.2.

1.4 Nõukogu otsused ja määrused jõustuvad direktoripoolse allkirjastamisega ning on kohustuslikud täitmiseks ja järgimiseks kõigile KK töötajatele ja üliõpilastele.

1.5 Nõukogu koosseis moodustatakse vastavalt KK põhikirja punktidele 2.3.3 ja 2.3.10 ning muudetakse igal aastal osaliselt rotatsiooni teel. KK nõukogu on 9-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuulub 6 nimetatud ja 3 valitud liiget. Ametikoha järgi kuulub nõukogu koosseisu KK direktor. TTÜ rektor nimetab 3 nõukogu liiget, Saare maavanem ja KK direktor nimetavad kumbki 1 nõukogu liikme, KK õppejõud ja üliõpilased valivad vastavalt 1 ja 2 nõukogu liiget. Õppejõudusid esindav nõukogu liige valitakse avalikul hääletamisel KK õppejõudude üldkoosolekul korraliste õppejõudude hulgast. Üliõpilasi esindavad nõukogu liikmed valitakse avalikul hääletamisel KK üliõpilaste üldkoosolekul. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse avalikult vähemalt kaks nädalat ette. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Nõukogu koosseisu igaks õppeaastaks kinnitab TTÜ rektor käskkirjaga.

1.6 Nõukogu tööorganiteks on nõukogu juhatus ja vajadusel nõukogu komisjonid.

1.7 Nõukogu töövormideks on: korraline istung ja erakorraline istung.


2. NÕUKOGU JUHTIMINE JA TÖÖKORRALDUS
2.1 Nõukogu tööd korraldav organ on juhatus, kes valmistab ette nõukogu istungeid ja töökava. Nõukogu juhatuse moodustavad nõukogu esimees, aseesimees ja sekretär.

2.2 Nõukogu esimeheks on KK direktor. Direktori äraolekul täidab nõukogu esimehe kohuseid aseesimees.

Nõukogu esimees:
  • kutsub kokku nõukogu korralised istungid ja juhatab nõukogu istungeid;
  • vähemalt 1/2 nõukogu nimekirjalise koosseisu nõudmisel kutsub kokku nõukogu erakorralise istungi;
  • kutsub nõukogu istungile KK liikmeskonna esindajaid või külalisi.

2.3 Nõukogu aseesimees

2.3.1. Nõukogu esimehe volitusel, tema äraolekul või volituste peatumisel täidab nõukogu esimehe ülesandeid aseesimees.

2.3.2. Nõukogu aseesimees valitakse nõukogu liikmete hulgast.

2.4 Nõukogu sekretär
Vastavalt põhikirjale valitakse nõukogu sekretär nõukogu liikmete hulgast.

Nõukogu sekretär:
  • korraldab nõukogu asjaajamist; kõik kirjalikud materjalid nõukogu juhatuse nimele, samuti suulised teated esitatakse nõukogu sekretärile;
  • teatab nõukogu liikmetele istungi toimumisest, saates hiljemalt seitse päeva enne nõukogu istungit välja nõukogu juhatuses kooskõlastatud päevakorra ning päevakorrapunktide kohta koostatud materjalid;
  • protokollib nõukogu istungeid;
  • vormistab nõukogu otsused ja määrused ning protokollid;
  • teeb teatavaks nõukogu määrused KK struktuuriüksustele ja ametiisikuile ning nõukogu otsused asjaosalistele;
  • saadab ühe eksemplari nõukogu määrustest ja otsustest nädala jooksul pärast direktori poolt allakirjutamist TTÜ rektoraadile;
  • vormistab nõukogu dokumente ning peab arvestust nõukogu dokumentide üle vastavalt asjaajamise juhendile.

2.5 Nõukogu võib moodustada komisjone, määrates nende ülesanded, komisjoni esimehe ja koosseisu, volituste ulatuse ning kestuse. Oma tegevuse lõpetamisel esitab komisjoni esimees nõukogule aruande.


3. NÕUKOGU TÖÖKORRALDUS
3.1 Nõukogu tööd kavandab ja valmistab ette nõukogu juhatus.

3.2 Arutamist vajavate probleemide loetelu koostatakse nõukogu liikmete ettepanekute alusel.

3.3 Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda semestris.

3.4 Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/2 nimekirjalisest koosseisust.

3.5 Nõukogu erakorralise istungi võib kokku kutsuda direktor või nõukogu vähemalt 1/2 nimekirjalise koosseisu nõudmisel.

3.6 Nõukogu pädevusse kuuluvate kiireloomuliste küsimuste arutamiseks ja otsuste langetamiseks on nõukogu juhatusel õigus kõigi nõukogu liikmete nõusoleku korral viia arutulus ja hääletamine läbi koosolekut kokku kutsumata, kasutades telekommunikatsiooni vahendeid.


4. HÄÄLETAMINE NÕUKOGUS
4.1 Hääletamine on lahtine, välja arvatud isikuvalimised või kui nõukogu ei ole otsustanud teisiti. Nõukogu otsused (välja arvatud direktorile umbusalduse avaldamine) võetakse vastu kohalolnud nõukogu liikmete poolthäälte enamusega.
Nõukogu liikmeil on õigus teha ettepanekuid otsuste vastuvõtmisel hääletamisviiside (kas lahtine või salajane) kasutamise kohta konkreetse otsustamise puhuks. Otsuse hääletamise viisi valiku kohta langetab nõukogu lahtisel hääletamisel.

4.2 Lahtisel hääletamisel häälte lugemise korraldab nõukogu istungi juhataja. Esmalt loetakse formuleeritud otsusepunkti poolt olevad hääled ning seejärel vastuhääled ning erapooletuks jäänute hääled.
Nõukogu juhataja teeb teatavaks vastuvõetud otsuse.
Tulemus protokollitakse. Eriarvamus protokollitakse nõukogu liikme soovil.

4.3 Salajase hääletamise teel otsustatakse kõik isikuvalimised vastavalt valimiseeskirjale. Salajaseks hääletamiseks valmistab nõukogu sekretär ette hääletamissedelid ja häältelugemise komisjoni protokolli.


5. NÕUKOGU MÄÄRUSED JA OTSUSED
5.1 Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid.

5.2 Nõukogu otsus, mis sisaldab üldiseid eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla direktor ja nõukogu sekretär.
Nõukogu määrus avaldatakse teadmiseks KK liikmeskonnale.

5.3 Nõukogu otsustus üksikküsimuses vormistatakse otsusena, millele kirjutavad alla direktor ja nõukogu sekretär. Nõukogu otsus tehakse teatavaks asjaosalistele.

5.4 Nõukogu määrused ning otsused vormistab ja registreerib nõukogu sekretär.
Originaaleksemplarid säilitatakse kuni arhiivi andmiseni KK sekretäri juures.


6. NÕUKOGU LIIKME ARUPÄRIMISE MENETLEMINE
6.1 Nõukogu liikmetel on õigus esitada nõukogu esimehele arupärimine (nii kirjalikus kui suulises vormis) KK tegevust, töökorraldust, juhtkonna seisukohti ja muu KK-d puudutava kohta.

6.2 Arupärimine on soovitatav esitada kirjalikult ja eelnevalt nõukogu sekretärile või vahetult küsitavale. Kohapeal kerkinud küsimuses arupärimise võib esitada ka suulises vormis.

6.3 Arupärimisest informeerib nõukogu esimees nõukogu istungit ning teeb ettepaneku nõukogu päevakorda võtmiseks.


7. DIREKTORILE UMBUSALDUSE AVALDAMISE MENETLEMINE
7.1 Direktorile umbusalduse avaldamise võib nõukogu ees tõstatada vähemalt 1/3 nõukogu liikmetest ühisavaldusega.

7.2 Umbusaldust direktorile võib avaldada juhul, kui direktor ei tule toime töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada KK eesmärgi elluviimist.

7.3 Nõukogu juhatus kutsub nädala jooksul pärast avalduse laekumist kokku nõukogu erakorralise istungi.

7.4 KK nõukogu võib salajase hääletamise teel nõukogu nimekirjalise koosseisu poolthäälte enamusega teha rektorile ettepaneku direktori ennetähtaegseks vabastamiseks.


8. NÕUKOGU ISTUNGI PROTOKOLL
8.1 Nõukogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistab nõukogu sekretär.

8.2 Protokolli koostamine:
Protokolli kantakse arutatav teema, ettekandja, küsimuste esitajad ja lühisisu, sõnavõtjad ja sõnavõttude lühisisu, otsus, ning vajadusel eriarvamused. Protokollile lisatakse kirjalikud materjalid päevakorrapunktide kohta ning valimismaterjalid.
Protokolliga on nõukogu liikmeil võimalik tutvuda nõukogu sekretäri juures.