TURIDi iga-aastaseks ürituseks on turismi, rekreatsiooni, ettevõtluse ja keskkonnateadlikkuse teemaline nädalane intensiivkursus võrgustikus osalevate kõrgkoolide tudengitele – igast koolist 2 üliõpilast + üks õppejõud. Sellele eelneb 3 kuud kestev veebipõhine õpe ja oma regiooni turismiettevõtete tegevuse analüüsimine keskkonnateadliku/säästva turismi aspektist. Projektis osalenud ja kõik ülesanded täitnud üliõpilased saavad 5 EAPd. Vt TURIDi facebooki
TURID 2012 intensiivkursus toimub 7.-12. mail Saaremaal (korraldaja TTÜ Kuressaare Kolledž), peateemaks Läänemere keskkonnaprobleemid, turismi kahjulik mõju kliimale ja selle vähendamine.
Võrgustiku liikmed: Hedmarki kolledž (juhtpartner, Norra), Lulea ülikool (Rootsi), Rovaniemi rakenduskõrgkool, Ahvenamaa rakenduskõrgkool, Arcada rakenduskõrgkool, Novia rakenduskõrgkool (Soome), TTÜKK (Eesti). Võrgustiku tegevusi rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu programm NordPlus.

Rahvusvahelise säästva maaturismi suveülikooli eesmärgiks oli turismikõrgkoolide koostöö edendamine säästva maaturismi õpetamisel ja rahvusvahelise kogemuste jagamine säästva turismi ainemooduli väljaarendamiseks. 2009.-2011.a suvel korraldati Saaremaal Mustjala vallas 3 rahvusvahelist suvekooli. Eesti, Soome, Läti, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA üliõpilased veetsid kaks nädalat maal puhketalus järgides ise säästva turismi põhimõtteid – ole säästev looduse ja keskkonna suhtes, tarbi puhast kohalikku toitu, austa kohaliku kogukonna tavasid ja elulaadi. Erinevate riikide õppejõudude juhendamisel täiendas rahvusvaheline turismiüliõpilaste grupp teadmisi-oskusi säästvast turismist; loodus- ja kultuuripärandi tajumisest, turismikorraldusest kaitsealadel, sündmuskorraldusest maaturismis, seiklusturismist maal ja innovatsioonist maaturismis.
Suveülikooli rahastajaks oli LLP/Erasmus Intensive Programme, vt toimunud suveülikoolidest täpsemalt.

Projekti eesmärgiks on saavutada saarte ja rannikualade elanike, puhkajate ja omavalitsuste hoolivam suhtumine meie rannikumere puhtusesse. Projekti fookuses on hajaasustusest ja lõbusõidupaatidest tuleneva reostuse vähendamine.
Partneriteks on lisaks kahele Roslageni piirkonnas asuvale Rootsi omavalitsusele, Norrtälje (juhtpartner, ca 16 000 alalist elanikku) ja Östhammari (4500) kommuunile, veel Uusikaupunki linn (16 000) Soomest ning Pihtla vald (1500) Saaremaalt. Kokku seega neli omavalitsust. Ülikoolide poolt aitavad partneritena Uppsala Ülikooli Erkeni laboratoorium ning Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž. Loe rohkem projekti kodulehelt www.act4mybalticsea.eu

INTERREG IVA programmi projekt FLEX edendab võimalusi kaasata rohkem saarte ja äärealade elanikke, tööandjaid, töötajaid, ettevõtjaid ja firmasid tegelemaks kaugtööga. Projekt toetab paindlike töötingimuste tunnustamist ja tõhustamist läbi produktiivse töö ja edendab tervist ning heaolu.
Kaugtöö levik on võimalus ka saare turismiettevõtjatele, kes saaksid kaugtöövõimaluse lisada oma aastaringsesse teenusepaketti.
Projektis osaleb seitse partnerit Soomest, Rootsist ja Eestist, vt www.flexwork.fi

Kompetentsikeskuste peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge piirkondliku ettevõtluse arengule nii kvalifitseeritud spetsialistide, erinevate uuringute ja koolituste, aga ka füüsilise keskkonna näol.
Tugitegevuste raames on valminud järgmised arendustööd:
1) Ideekavand
2) Kompetentsikeskuse strateegia
3) Ülevaade Eesti väikelaevaehitusest (Summary in English)
4) Katsebasseini uuring
5) Materjali- ja tehnoloogialabori uuring
6) Elektroonika katsetootmislabori spetsifikatsioon
7) Spetsiaaltarkvara vajaduse uuring
8) Andmesidevõrgu kontseptsioon (sh riist- ja tarkvara kalkulatsioon)

INTERREG IVA programmi projekti eesmärk on arendada innovaatilist haridus- ja ettevõtluskeskkonda, analüüsida partnerite konkurentsieeliseid ja innovatsioonisüsteemi ning vahetada kogemusi edulugudest; koostada uusi õppematerjale, algatada noorte ettevõtluskonkursse ning korraldada haridusasutuste ja ettevõtete ühiseid arutelufoorumeid. Vt lisaks www.intopractise.eu.
Partnerid: Ameti- ja rakenduskõrgkoolid ning kolledžid Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Rootsist.

Jana Raadik on LAPBIAT2 projekti alateema juht, mille eesmärgiks on uurida Oulanka Rahvuspargi näitel bioloogilise mitmekesisuse ja külastuselamuse vahelisi seoseid.