1.1. Lõputöö on rakenduskõrghariduse õppekavade kohustuslik osa.

1.2. Lõputöö maht on õppekava kohaselt 7 AP (õppekava maht 140 AP) või 6 AP (õppekava maht 120 AP), diplomipraktika maht vastavalt 7 AP ja 11 AP.

1.3. Lõputöö eesmärgiks on:

• õpetada probleemi püstitamist ning selget piiritlemist;
• õpetada otsima, refereerima ja analüüsima erialast kirjandust;
• õpetada kirjutama sisukalt ja kokkuvõtvalt käsitletud probleemist ja saadud tulemustest.

1.4. Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine, st täidetud on vähemalt 133 või 114 ainepunkti.

2.1. Lõputöö teema, juhendaja nimi ning diplomipraktika ettevõte/asutus tuleb vormikohasel blanketil õppeosakonda vähemalt viis kuud enne planeeritavat kaitsmist. Kaitsmisele lubatakse ainult eelnevalt heakskiidetud teema/juhendajaga tööd.

2.2. Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat teemat. Vältida tuleb teemasid, mille käsitlemiseks puuduvad üliõpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Soovitav on valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust ning mille kohta on võimalik praktikaettevõttest saada toetavaid andmeid. Ka praktiline lõputöö (nt äriplaan, tootearendusprojekt vms) peab sisaldama piisavat teoreetilist osa. Töö teemat võib kirjutamise käigus täpsustada.

2.3. Teema valikul on soovitatav silmas pidada:

• oma huve ja võimeid;
• teema aktuaalsust ja originaalsust;
• teema konkreetsust ja piiritletust;
• võimalusi erialakirjanduse ja informatsiooni hankimiseks.

2.4. Lõputööna ei aktsepteerita referaadilaadseid töid, milles puudub sisuline ja süstemaatiline materjali analüüs ja süntees.

2.5. Lõputööl on vaid üks autor.

3.1. Lõputöö kirjutatakse üldjuhul eesti keeles.

3.2. Töö koostamist on soovitatav alustada kava koostamisega; selleks on kaks lähenemisviisi:

• kõigepealt formuleeritakse töö makrostruktuur – peatükkideks jaotus. Seejärel tuuakse välja käsitlemist vajavad alapunktid.
• kirjutatakse välja märksõnad, mis antud teema raames tunduvad olulised ja huvipakkuvad, need süstematiseeritakse. Selle töö käigus saab leitud pidepunktid seada loogilisse järjekorda ning grupeerida sisuliselt lähedased märksõnad alapunktideks. Kirjutamise ajal saab lõputöösse lisada uusi punkte ning välja jätta ebaolulisi või korduvaid osi.

3.3. Töö ülesehitus.
Töö sissejuhatavas osas tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, seejärel esitada selle saavutamise teed ja võtted, diskuteeritavad seisukohad, autori oma arvamus nende käsitlemisel jne. Töö kokkuvõtvas osas peab selguma, kuidas on eesmärgid täidetud ning milliseid lahendusvõimalusi püstitatud probleemidele pakutakse. Töö ülesehitamisel tuleb vältida nii üleliigendamist kui ka liigendamiseta kirjutamist.
Lõputöö erinevad osad peavad olema nii sisult kui mahult tasakaalus. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid moodustama kumbki ca 5-10% töö sisulise osa mahust.
Lõputöö soovituslik pikkus on 40-60 lehekülge.

3.4. Töö kohustuslikud osad on:

• tiitelleht (õppeasutuse nimetus, eriala nimetus, üliõpilase nimi, töö pealkiri, töö liik, juhendaja nimi, töö esitamise koht ja aasta). Lõputöö tiitellehe pöördel esitatakse nõuetekohane autori deklaratsioon;
• annotatsioon – töö sisu avav lühikokkuvõtte (ca 10 rida, max 1 lk);
• sisukord - kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega;
• sissejuhatus – teema valiku põhjendus, töö eesmärgi ja selle saavutamiseks püstitatud ülesannete piiritlemine, kasutatava metoodika tutvustamine ja põhjendamine, töö ülesehituse selgitamine;
• töö põhiosa – sisu peatükkidena (teooria ja metodoloogia, analüüs, süntees): ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ning teemaga seonduvast olemasolevast teabest, olemasoleva ja/või kogutava materjali analüüs ja süntees, eesmärgi saavutamiseks kasutatud lahendusteed ja tulemused, nende interpretatsioon ning järeldused;
• kokkuvõte – vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ning püstitatud ülesannete lahendusvõimalused ning saadud tulemused, järeldused, hinnangud ettepanekud jne, soovitused tulemuste rakendamiseks või edasiseks uurimistööks antud valdkonnas;
• kasutatud kirjandus – hõlmab ainult töö koostamisel viidatud allikaid. Kõigile kasutatud kirjanduse loetelus toodud allikatele peab olema töös viidatud;
• lisad – lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Lisad nummerdatakse ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras;
• võõrkeelne resümee (Summary, Zusammenfassung) – sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees, kus on toodud töö pealkirja täpne tõlge, töö aktuaalsuse põhjendus, püstitatud eesmärgi ja ülesannete kirjeldus, ülevaade saadud tulemustest, järeldustest, ettepanekutest.

3.5. Viidata tuleb allikatele, mida autor on tegelikult kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Viidatud allikate loetelu koostatakse töös viitamise järjekorras. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, refereeringud, arvandmed jm peavad olema viidatud.

3.6. Kasutatav keel peab olema täpne ja selge. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja poeetilised fraasid on sobimatud. Tuleb hoiduda võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile (eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis).

Töös ei ole soovitatav kasutada “mina” vormi, vaid umbisikulist vormi (“töös käsitletakse, analüüsitakse”) ja termineid “autor”, “töö koostaja”, “uurimuse läbiviija”. Eelistatav on kindla kõneviisi kasutamine, sest tingiva kõne valdav kasutamine võib jätta mulje, et autor ei ole oma seisukohtade õigsuses kuigi veendunud. Kirjavigade vältimiseks on soovitatav kasutada ka võõra lugeja abi, sest kõiki oma vigu autor tavaliselt ise ei märka.

3.7. Lõputöö kirjutatakse 1.5 reavahega, Times New Roman 12pt. Joonealuste viidete, märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid, vaid joonealuste viidete puhul võib kasutada kirja suurust 10.

3.8. Lõputöö prinditakse vaid lehe ühele küljele (välja arvatud tiitelleht koos autori deklaratsiooniga), kusjuures üleval ja all peab olema 2.5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 4 cm vaba ruumi. Tekstilõigud eraldatakse täiendava reavahega. Leheküljel, kus algab peatükk või muu iseseisev osa, jäetakse ülalt vabaks 6-7 cm. Tekst on joondatud kahepoolselt.

3.9. Lõputöö tuleb esitada kõvas köites kahes eksemplaris (millest üks tagastatakse) õppeosakonda, täiendavalt tuleb esitada töö lühikokkuvõte (annotatasioon) elektroonilisel kujul.