Eesti keeles In English

Naissaar (Nargö)

Viimsi vald, Harjumaa
Pindala: 18,6 km2
Kaugus mandrist/suursaarest: 8 km
Elanike arv: ca 10

Tuletorn
EVA 320






Naissaar on saar Eesti põhjarannikul, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest. Naissaar on suuruselt Eesti kuues saar ning seda on kasutatud läbi aegade (18.-20. saj) sõjalistel eesmärkidel.

Juba aastal 1297 keelati Taani kuninga Erik Menvedi eeskirjadega saarel metsaraie, sest Naissaare metsa loeti väga tähtsaks meremärgiks.
Aastast 1470 tähistasid Naissaare ja Paljassaare vahelist iidset laevateed Tallinna rae paigaldatud kaks ujuvat tulepaaki.

Šoti päritolu Vene laevastikujuhi admiral Samuel Greigh’ ettepanekul püstitati 1788 saare põhja- ja lõunatippu esimesed puittuletornid, et kindlustada laevade pääs Tallinna sadamasse iga ilmaga ja ka öisel ajal.

Aja jooksul tornid lagunesid. 1805 sai Naissaare põhjapoolseim tipp, Virbu ots uue väikese meremärgi. 1849, pärast viis aastat kestnud pingsat tööd, valmis saarele 18-meetrine paekivist tuletorn, mis aga hävis II maailmasõjas.

1954 kerkis saare kagutippu Hülkari neemele vastne tulepaak. 1960.a rajati Naissaare põhjaranda Pikasääre neemele ajutise puit-tuletorni asemele uus laternaruumi ja rõduga kaheksatahuline kooniline raudbetoontorn. 1999.a tehti tornis kapitaalremont, mille käigus vahetati välja ka laternaruum.

Komplitseeritud navigatsioonitingimuste tõttu olid Naissaare mehed suurepärased lootsid, mida kinnitab ka 1748. aastast pärinev arhivaal. Eesti ajal töötas riigilootside kõrval kolm eralootside ühendust, neist üks Naissaare Lootside Selts. Samuti oli ka Osmussaar ennevanasti väga kuulus oma kroonulootside laitmatu kutseoskuse poolest.


Fotod: Leo Käärmann, Raimond Jõearu