Eesti keeles In English

Tuletornid turismitooteks

Eesti tuletornidel on seljataga ligi 500–aastane arengulugu. Läänemere suure laevatee vahetus läheduses olev Hiiumadal ehk Suurrahu (Neckmansgrund) oli Eesti randadele esimese tuletorni (Kõpu) rajamise põhjuseks. Selle ehitamise algatas Tallinna magistraat juba 16. sajandil.

Tänase ametliku nimistu järgi on Eestis ühtekokku 61 tuletorni, 187 tulepaaki ja enam kui paarsada poid. Kuus Eesti tuletorni on valitud Rahvusvahelise Tuletorni- administratsioonide Liidu (IALA) poolt nende 100 ajaloolise tuletorni hulka, mis kuuluvad rahvusvahelise kaitse alla. Need on Kõpu, Ruhnu, Keri, Pakri, Suurupi ja Tahkuna, kusjuures Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
"Neist igaühel oma karm saatus ja kirev elukäik. Tuletornid – otsekui sõnatu sild üle aegade ja ruumi. Ehkki paljudel neist märgib ukseorva peidetud või müürialuse raudkivisse talletatud aastanumber mingit kindlat daatumit, on need siiski sümboli tähenduses ajatud." (P. Peetsalu "Eesti majakamaailm")

Uues ajas omandavad ohutu meresõidu tagajad ka uusi tähendusi - tuletorn kui rannikut ilmestav maamärk, ajaloo-, kultuuri- või ehitismälestis, majutuspaik, turismiobjekt.

INTERREG IIIA programmi projekti "Tuletornid turismitooteks", mille käigus luuakse kontaktid tuletorne haldavate, kastutavate ja arendavate osapoolte vahel, koostatakse Eesti-Soome ühine tuletorniturismi arengukava ning üllitatakse reklaamtrükiseid ja paigutatakse teabetahvleid, tutvustav kodulehekülg asub aadressil:

www.lighthousetourism.net

Tuletorniturismi arengukava aastateks 2008–2013

Eesti saarte tuletornid