Eesti keeles In English

Tuletornide ehitamise ajaloost

Tuletornide ehitamise ajalugu võib tinglikult jagada kolmeks perioodiks:
  1. kiviperiood – kuni 19. sajandi keskpaigani;
  2. metalliperiood – 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi alguseni,
    kusjuures väiksemaid meremärke ehitatakse metallist ka praegu;
  3. raud- ning kivibetooni periood 20. sajandil.

Omaette peatüki moodustab puittuletornide ja -päevamärkide ehitamine. Neid tuleks siiski lugeda ajutisteks ehitisteks, ehkki neist mitmed on jõudnud üsna auväärsesse ikka. Peaaegu kõigi Eesti suuremate tuletornide eelkäijaiks on olnud puidust märgid. Nii oli see Ruhnus, Sõrves, Keris, Mohnis, Naissaarel ja ka Tallinnas. 19. sajandist on praeguseni rivis 1859. a ehitatud Suurupi alumine puittuletorn ning 1892. a valminud Käsmu tuletorn. 1896. aastal valminud Kunda puittorn kahjuks hävis tulekahju tagajärjel 1999.a.
Puidust tuletorne püstitati hiljemgi, siis kui oli vaja kiiresti käepärasest materjalist ohtlikke kohti märgistada.

 Tuletornide ehitamine 16. sajand – 19. sajandi keskpaik
 Metalltornide periood
 Betoonist tuletornid
 Eesti tuletornide moderniseerimine pärast taasiseseisvumist


Kasutatud allikad:
Aleksejev, Igor. Eesti tuletornid = Estonian lighthouses. Tallinn: GT Projekt, 2003
Peetsalu, Peeter. Eesti majakamaailm = The world of Estonian lighthouses. Tallinn: Olion, 2006
Luige, Armas. Eesti tuletornid: fakte ja meenutusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1982