KINNITATUD
rektori 10.09.2008
käskkirjaga nr 115
Muudetud 30.01.2009 nr 13
ÕPPETOETUSTE JUHEND 2008/2009. ÕPPEAASTAKS
1. ÕPPETOETUSTE LIIGID JA TAOTLEMINE
1.1. Õppetoetuste liigid on põhitoetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus.
1.2. Üliõpilasel, v.a doktorandil, on õigus taotleda põhitoetust, kui ta:
1.2.1 on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
1.2.2. omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;
1.2.3. õpib õppekaval täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust või on enne 2003/2004 õppeaastat õppesse vastuvõetud ja õpib õppekaval statsionaarses õppevormis ega ole ületanud õppe nominaalkestust.
1.3. Üliõpilasel, v.a doktorandil, on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta:
1.3.1. vastab punktis 1.2 toodud põhitoetuse taotlemise nõuetele ja;
1.3.2. elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub TTÜ või TTÜ õppeasutus.
1.4. Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:
1.4.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
1.4.2. ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ja;
1.4.3. õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.
1.5. Üliõpilasel, v.a doktorandil, on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust eritoetuse fondist, kui tal on raskusi õpingute jätkamisega ilma õppetoetuseta. Põhi- ja täiendavat toetust eritoetuse fondist võivad taotleda ka need üliõpilased, kes ei vasta käesoleva juhendi punktides 1.2.2-1.2.4 toodud nõuetele. Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust eritoetuse fondist, kui ta ei vasta punktides 1.4.2 ja 1.4.3 toodud nõuetele.
1.6. Õppetoetusi ei saa taotleda üliõpilased esimesel õppesemestril, v.a doktorandid, ja akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased. Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel ajal, mil ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.
1.7. Põhitoetust, v.a punktis 1.5 toodud juhtudel, täiendavat toetust ja doktoranditoetust taotletakse elektroonselt infosüsteemis oleva vormi alusel, v.a õppeasutustes, kus vormikohane taotlus tuleb esitada direktorile paberkandjal. Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel esitab taotleja taotluse dekanaati/õppeasutuse direktorile. Taotlusele võib lisada dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust.
1.8. Üliõpilasel, v.a doktorandil on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas –
septembris ja veebruaris vastava kuu viimase kuupäevani, esimese aasta üliõpilastel üks kord õppeaastas – veebruaris kuu viimase kuupäevani.
Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust kümneks õppekuuks üks kord õppeaastas – septembris kuu viimase kuupäevani.
2. ÕPPETOETUSTE MÄÄRAMINE
2.1. Õppetoetuste määramiseks moodustab dekaan/õppeasutuse direktor komisjonid (doktoriõppe ja vana õppekavade süsteemi magistriõppe üliõpilastele toetuse määramiseks õppekavati), kaasates üliõpilaskonna esindajaid.
2.2. Toetusi määratakse kaks korda õppeaastas – septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks ja veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks samal aastal – komisjoni otsuse alusel õppetöö korraldusega. Eritoetuse fondist toetuste määramine võib toimuda täiendavalt oktoobri ja märtsikuu jooksul. Korraldus vormistatakse dekanaadis/õppeasutuses.
2.3. Potentsiaalsed toetuse saajad avalikustatakse üliõpilaskoodi alusel teaduskonna/õppeasutuse teadetetahvlil vähemalt kolm tööpäeva enne toetuste määramist. Proteste võetakse vastu potentsiaalsete toetuse saajate avalikustamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.
2.4. Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja punktis 1.2 toodud nõuetele vastavate bakalaureuseõppe, diplomiõppe, rakenduskõrgharidusõppe, inseneriõppe, uue õppekavade süsteemi magistriõppe ja õpetajakoolituse üliõpilaste kohta koostatakse infosüsteemi abil dekanaadis/õppeasutuses põhitoetuse määramiseks paremusjärjestused õppekavati, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Semestris täitmisele kuuluvaks õppemahuks on 20 AP. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus. Arvestatakse ainult sooritusi pärast viimast üliõpilaseks immatrikuleerimist kevadsemestril õppetoetuste määramisel kuni eelmise semestri viimase päevani või sügissemestril õppetoetuste määramisel kuni eelmise õppeaasta viimase päevani. Õppemahu 100-protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased loetakse toetuse määramise paremusjärjestuses võrdseks. Põhitoetuse taotlejad lülitatakse paremusjärjestusse ainult juhul, kui nende kogu õppeaja kaalutud keskhinne on vähemalt 2,0. Ühisõppekava korral koostatakse paremusjärjestused kõikide vastavalt käesoleva juhendi punktis 1.3 sätestatud tingimustele vastavate ja ühisõppekaval õppivate üliõpilaste kohta ühiselt.
2.5. Kui õppemahu täitmise protsendi alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel üliõpilasel võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras taotlejat, kellel on kõrgem kaalutud keskhinne, teises järjekorras õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel konkurssidel edukalt osalenud taotlejat ning kolmandas järjekorras taotlejat, kelle sissetulekud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad. Paremusjärjestuse koostamiseks võib komisjon nõuda üliõpilastelt dokumente, mis tõendavad silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust, edukat osalemist erialastel konkurssidel ja eelmise aasta sissetulekuid.
2.6. Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja punktis 1.2 toodud nõuetele vastavate vana õppekavade süsteemi magistriõppe üliõpilaste kohta koostatakse põhitoetuse määramiseks paremusjärjestused õppekavati, lähtudes magistrandi õppe- ja teadustöö tulemustest.
2.7. Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel, mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega, arvestades punktis 1.3 toodud nõudeid. Üliõpilase andmete puudumisel Eesti rahvastikuregistris täiendavat toetust ei määrata.
2.8. Doktoranditoetus määratakse doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud ja punktis 1.4 toodud nõuetele vastavate doktorantidele 10. oktoobriks.
2.9. Toetuste määramise paremusjärjestusi ei avalikustata.
2.10. Põhi- ja täiendav toetus määratakse semestriks (viieks õppekuuks), doktoranditoetus määratakse 12 kuuks.
2.11. Toetused eritoetuse fondist määratakse vastava taotluse esitanuile, arvestades toetuse taotlejate põhjendusi ja dokumente ning eritoetuse fondi suurust.
3. ÕPPETOETUSTE MAKSMINE, MAKSMISE PEATAMINE VÕI LÕPETAMINE JA TAGASINÕUDMINE
3.1. Õppetoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks, v.a septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris ja veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis.
3.2. Õppetoetus kantakse toetuse määramise korralduse alusel raamatupidamise ja eelarve osakonnas üliõpilase poolt toetuse taotluses näidatud arvelduskontole.
3.3. Pärast õppetoetuse määramist tervislikel põhjustel, EV kaitsejõududes teenimiseks või lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele siirdumisel peatatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine ja jätkatakse seda väljamaksmata jäänud mahus järgmisel õppetööst osavõtu semestril, mil üliõpilane ei saa taotleda uuesti õppetoetust.
3.4. Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud vastava õppetoetuse saamise tingimustele ja ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastamisest teadlik, lõpetatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine viivitamatult ja üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.
3.5. Kui üliõpilane muudab pärast õppetoetuse taotluse esitamist elukohta ja kaotab selle tulemusena täiendava toetuse saamise õiguse, peab ta teatama dekanaati/õppeasutusse elukoha muutmisest kümne päeva jooksul alates elukoha muutmise vormistamisest kohalikus omavalitsuses. Üliõpilasele lõpetatakse täiendava toetuse maksmine. Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei ole kümne päeva jooksul alates elukoha muutmise vormistamisest, mille tagajärjel ta kaotab täiendava toetuse saamise õiguse, teatanud sellest dekanaati/õppeasutusse, lõpetatakse üliõpilasele õppetoetuste maksmine ja üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.
3.6. TTÜ-l on õigus nõuda üliõpilaselt tagasi väljamakstud õppetoetus kuude eest, mil üliõpilasel ei olnud tulenevalt seadusest ja käesolevast juhendist õigust toetust saada, ning määrata see uuele üliõpilasele vastavalt paremusjärjestusele.
3.7. Kui üliõpilasele määratakse õppetoetus ekslikult TTÜ-st tingitud põhjustel, on eksituse ilmnemisel TTÜ-l õigus õppetoetuse maksmine üliõpilasele lõpetada.
3.8. Taotlejate poolt esitatud elukoha andmeid Eesti rahvastikuregistris kontrollib õppeosakond.
4. ÕPPETOETUSTE FONDID JA TOETUSTE SUURUSED
4.1. TTÜ raamatupidamise ja eelarve osakond jagab õppetoetuste fondid, v.a doktoranditoetuse fondi, proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtade või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade alusel õppekavade vahel, millel on riigi finantseeritavaid koolituskohti või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti.
4.2. Doktoranditoetuse fond eraldatakse ülikoolile riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavate vahendite hulgast.
4.3. Eritoetuse fondi moodustamiseks teeb teaduskond/õppeasutus enne õppetoetuste määramise tähtaega (vastavalt 10. oktoobriks sügissemestril ja 10. märtsiks kevadsemestril) raamatupidamise ja eelarve osakonnale ettepaneku, milles näitab, mitu protsenti talle eraldatavast põhitoetuse ja täiendava toetuse fondidest tuleb suunata eritoetuse fondi teaduskonna/õppeasutuse ossa.
4.4. Õppeosakond esitab raamatupidamise ja eelarve osakonnale üliõpilaste arvud seisuga 1. oktoober ja 1. märts.
4.5. TTÜ võib kasutada kuni kolm protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katteks.
4.6. Fondide jaotuse õppekavade vahel kinnitab rektor.
4.7. Põhi- ja täiendava toetuse fondidest üle jäänud vahendid suunatakse eritoetuse fondi.
5. LÕPPSÄTTED
5.1. Teaduskonnal/õppeasutusel on kohustus kasutada talle eraldatud õppetoetuste vahendeid sihipäraselt.
5.2. Raamatupidamise ja eelarve osakond jälgib fondide kasutamist teaduskondades/õppeasutustes ja esitab kord semestris teaduskondadele aruande fondide kasutamise kohta.
5.3. Käesolevat juhendit kohaldatakse ka ühisõppekavade puhul kui see on kokku lepitud koostöölepingus.
