Nõuded ja näpunäited referaatide, ainetööde, praktikaaruannete ja lõputööde vormistamiseks
Käesoleva juhendi koostamisel on kasutatud järgmisi kättesaadavaid brošüüre:
Rajangu, V. Diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö koostamine ning kaitsmine. Tegevusjuhend. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, Haridusuuringute keskus, 2001, 57 lk
Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Saku: AS Rebellis, 2002, 44 lk
Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd. Metoodiline juhend. Tartu, Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, 1996, 43 lk.
ÜLDNÕUDED
· Paber (File->Page setup->Paper size):
valge kirjutuspaber A4 (210 x 297 mm), prinditakse paberi ühele poolele. Erandiks on lõputöö tiitelleht, mille pöördel esitatakse nõuetekohane tekst.
Kõvaköitelisele lõputööle lisatakse ka ette ja taha puhas valge leht (nn köiteleht).
· Vabad veerised (File->Page setup->Margins):
ülal 2,5 cm
all 2,5 cm
vasakul 3,5 cm
paremal 2 cm
· Kirjatüüp (Font):
Times New Roman (või Arial)
· Tähesuurus (Font size):
12 pt, pealkirjade puhul 14 pt, tabelite puhul 11 pt. Ühe ja sama kirjaliku töö raames ei ole soovitav kasutada mitut eri šrifti ja üksteisest tunduvalt erinevaid tähesuurusi.
· Reavahe (Line spacing): 1 - 1.5
Teksti iseseisvad lõigud eraldatakse täiendava reavahega (nn plokkstiil).
· Leheküljenumbrid (View->Header and Footer->Page number):
lehekülje all paremas nurgas või keskel. Nummerdamisel võetakse arvesse kõik lehed, ka need, kus asuvad tabelid ja joonised. Esimene leheküljenumber märgitakse sissejuhatuse teisele lehele ning see kannab lehenumbrit n+1 (n tähistab lehtede arvu alates tiitellehest kuni sissejuhatuse esimese leheni kaasa arvatult).
Word’i kasutades on selleks vaja dokument õige koha pealt kaheks sektsiooniks jagada
(Insert-> Break...->Section breaks->Continuous). Igale sektsioonile saab kehtestada eraldi numeratsiooni. Oluline on, et teise sektsiooni jaluse vormindamisel oleks päise/jaluse tööriistariba nupp
Same as Previous välja lülitatud.
Töö osade järjestus on järgmine:
- tiitelleht
- eessõna (pole kohustuslik)
- sisukord
- sissejuhatus
- sisu peatükkidena
- kokkuvõte
- võõrkeelne resümee (lõputöö puhul)
- kasutatud kirjandus
- lisad
Töö peatükke või teisi iseseisvaid osi (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte jne) alustatakse
uuelt leheküljelt, jättes ülalt vabaks 6 – 7 cm. Alapunkte alustatakse samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti (vähemalt kaks rida).
Lehekülje vahetuseks
ei tohi kasutada klahvi
Enter, vaid sundleheküljevahetust (Word’is kas
Insert->Break->Page break või klahvikombinatsioon
CTRL+Enter).
Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse
suurtähtedega, kirja suurus 14 pt. Alljaotuste (alapeatükkide, alapunktide jm) pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Pealkirja lõppu punkti ei panda. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida.
Ühe taseme pealkirju peab olema vähemalt kaks (näiteks, kui on 1.1., siis peab olema ka 1.2., vastasel juhul pole vaja ka 1.1.).
Üliõpilastöödes kasutatakse üldreeglina 1 – 3 astme pealkirju. See võimaldab käsitletavaid probleeme piisavalt selgelt ja konkreetselt struktureerida.
Kõik sama taseme pealkirjad on ühesuguses vormingus.
Pealkirjade sarnaseks vormindamiseks ning nende põhjal sisukorra genereerimiseks on soovitav kasutada tekstitöötlusprogrammi vahendeid –
stiile (nt
Heading 1, Heading 2, Heading 3). Stiil
(Style) on vormingute komplekt, millele on antud nimi. Sama stiili (sama kujunduse) saab omistada paljudele tekstiosadele. Kõik sama stiiliga tekstiosad on ühesuguse kujundusega.
Stiili omistamiseks märgistatud tekstile või lõikudele on kaks võimalust:
- Valida nupuribal olevast kastikesest Style sobiv stiil.
- Teine võimalus:
- valida käsk Format/Style;
- avanenud aknast valida aknakesest Style stiil, mida Te soovite märgistatud tekstile või lõikudele omistada;
- klõpsutada nupul Apply.
TIITELLEHT
Tiitellehele tuleb märkida:
- õppeasutuse ja lektoraadi nimi;
- autori ees- ja perekonnanimi;
- töö pealkiri;
- töö liik (ehk viide töö iseloomule (referaat, ainetöö, praktikaaruanne, lõputöö) koos aine täpsustusega, mille raames töö esitatakse);
- töö juhendaja;
- töö valmimise koht (Kuressaare) ja aasta.
Näide

Lõputöö tiitellehe pöördel esitatakse allkirjastatud autori deklaratsioon:
Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
SISUKORD
Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millest vastav alljaotus algab.
Järjenumbritega (kümnendsüsteemis araabia numbrid, näiteks 1.; 1.2.; 2.3.1. jne) tähistatakse ainult sisulise osa peatükid ja nende allosad. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee ja lisad on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras.
Näidis
Kui Te soovite, et Word genereeriks automaatselt sisukorra, siis tuleb teha järgmised sammud:
- Näidata ära, milliseid pealkirju või teisi teksti osasid Te soovite sisukorda saada. Seda tuleb teha pealkirjastiilide abil.
Näieks esimese astme pealkiri – Heading 1, teise astme pealkiri – Heading 2 jne.
- Viia kursor kohta, kuhu Te soovite sisukorda saada.
- Lasta Wordil genereerida sisukord. Selleks tuleb valida menüüst Insert käsk Index and Tables ning valida avanenud aknas lipik Table of Contents ja teha seal järgmised valikud:
- aknakesest Formats valida sisukorra tüüp;
- realt Show Levels saab valida, mitu taset sisukorras näidatakse;
- klõpsutades nupul Options, avaneb aken, kust saab määrata, millise stiiliga tehtud teksti Te soovite sisukorda saada.
Antud näites tuleks siis valida:
aste1 ............... level1
aste2 ............... level2 Ülejäänud stiilide juures lülitada linnukesed välja (kui need on seal).
Kui olete näiteks vahepeal mõne peatüki juurde kirjutanud ja soovite, et nende uute peatükkide nimed ka sisukorras peegelduksid, siis:
- Omistage uutele pealkirjadele sobivad stiilid.
- Klõpsutage suvalises kohas sisukorra peal.
- Valige menüüst Insert käsk Index and Tables ning klõpsutage seal nupul OK (kui soovite, võite enne seda veel midagi muuta) või vajutage lihtsalt klahvi F9
TABELID, JOONISED, LOETELUD, LISAD
· Tabelid/joonised
TABELEID kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja komplekseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Seda laadi tabelid jm arvulised andmed, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, paigutatakse töö lisasse.
JOONISE nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad illustratsioonid – diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod.
Kõik töös esinevad tabelid/joonised nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses (lihtnumeratsioon) või üksikute peatükkide ulatuses (liitnumeratsioon). Näiteks “Tabel 1” või “Tabel 3.5”, "Joonis 3.5", kusjuures viimased tähendavad kolmanda peatüki viiendat tabelit/joonist. Kui töös on ainult üks tabel/joonis, siis seda ei nummerdata. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse
enne tabelit, joonise number ja allkiri aga
joonise alla. Kui tabel/joonis on esitatud kirjanduse andmete põhjal, peab tooma viite allikale.
Tabel/joonis tuleb paigutada võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle viidatakse. Võib kasutada kas otsest viitamist (
Alljärgnev tabel 2 iseloomustab …) või kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli/joonise number (
vt joonis 4.1). Peale sellist viidet peaks töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel/joonis.
Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, ka esiveerul. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Alaveergude (-ridade) pealkirjad võivad olla väikese algustähega. Ühesuguse mõõtühikuga arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 11 punkti ja paigutada rea keskele.
Näide
· Loetelud (Format -> Bullets and Numbering) tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega (1.; 2.; …), väiketähtedega ( a); b); …), mõttekriipsu või punktiga. Loetelude vormistamine sõltub loetelus kasutatavate fraaside pikkusest.
Kui loetelu koosneb
üksikutest sõnadest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Kui kasvõi üks loetelu punktidest sisaldab koma või komasid, tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit.
Näide
Tootmisprotsessi sisendid on: 1) töö, 2) kapital, 3) maa.
Kui loetelu sisuks on pikemad
sõnaühendid või
laused, siis võib iga punkti alustada uuelt realt.
Näide
Turismi arendamiseks saartel on olulised:
- kiire ja hinnalt vastuvõetav transpordiühendus mandriga;
- otseühendus potentsiaalsete turismiturgudega Lätis, Rootsis ja Soomes;
- koostöö teenuste pakkujate vahel ja ka avaliku sektoriga;
- säästva turismi arengustrateegia väljatöötamine iga saare jaoks.
Kui loetelu mingi osa koosneb kahest või enamast lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ning lauset alustatakse suure tähega ja loetelu iga osa lõppu pannakse punkt. Kui mõni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda tingimata numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga).
Näide
Vastavalt omandivormile jagunevad sadamad käesoleval ajal kolmeks.
- Riiklikud sadamad. Siia kuuluvad kõik peamised parvlaevade terminalid ning kauba- ja turismisadam Roomassaare.
- Munitsipaalsadamad. Need on Triigi, Orissaare, Orjaku, Sõru, Manilaid, Abruka, Ruhnu ja Piirissaare.
- Erasadamad. Lehtma, Veere, Nasva, Leppneeme, Prangli ja osaliselt Kihnu.
Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline loetelupunktide järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Muudel juhtudel võib järjekorra tähistuse (numbrid või tähed) ära jätta või asendada mõttekriipsuga (kui loetelu punktid on eelneva teksti otseseks jätkuks) või mõne muu tähistusega.
Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Igasugusele loetelule on otstarbekas anda hinnang või lähem selgitus. Loetelu igal tasandil peab olema vähemalt kaks alapunkti. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist.
· Lisadesse
tuleb paigutada need arvandmed ja muud materjalid, mis on vajalikud probleemi lahendamiseks, kuid mille esitamiseks tekstis pole otsest vajadust. Lisad nummerdatakse, märkides pealkirja kohale lehekülje paremasse ülaserva näiteks “Lisa 7”. Kui lisa läheb mitmele leheküljele, siis tuleb märkida “Lisa 7 järg”. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Tuleb vältida töö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist.
VIITAMINE JA KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest jm pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed jm tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada kas tsitaatide või refereeringutena.
Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega
(/…/). Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel.
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad kommentaarid. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine allikale või autorile. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti.
Kasutatud kirjandusallikatest koostatakse
viitekirjed ja
kirjanduse loetelu. Üheltpoolt sisaldab kirjanduse loetelu kõiki allikaid, millele töös viidatakse ja teiselt poolt peab igale loetelus toodud kirjele leiduma viide töö tekstis.
- Numbrilisel viitamisel tuuakse nurksulgudes või kaldkriipsude vahel viitekirje järjekorranumber kirjanduse loetelus ja leheküljed, nt [9: 5] või [9 lk 5].
- Nimeviite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi, millele järgneb teose ilmumise aasta, nt (Kalle 2003).
Kirjanduse loetelus on kõik kirjed nummerdatud. Kirjed võivad olla järjestatud:
a) tähestikuliselt autorite perekonnanimede, või kui autoreid pole märgitud, siis pealkirjade esimeste sõnade järgi;
b) vastavalt tekstis viitamise järjekorrale.
Andmeid teoste kohta saadakse nende tiitellehelt ja/või selle pöördelt.
Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed:
Autor(id) (perekonnanimi koos initsiaalidega). Pealkiri. Kordustrükiandmed (väljaande number). Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta, lehekülgede rv.
Näide
Bleymüller, J., Gehlert, G., Gülicher, H. Statistik für Wirtschaftswissenschaftler. 8. Aufl., München: Vahlen, 1992, 241 S.
Kasutades mõnda
artiklit kogumikust, tuleb esitada:
Artikli autor. Pealkiri. // Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid.
Näide
Ivanova, N. Eesti pankade tegevuse uued põhisuunad. // Majandusteadus ja majandusharidus Eesti Vabariigis. Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, lk 57–58.
Ajakirjade puhul kirjutatakse kasutatud kirjanduse loetelus välja järgmised andmed:
Autor. Pealkiri. // Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number, leheküljed.
Näide
Parts, E. Välisinvesteeringud maailmamajanduses. //
Eesti Välismajanduse Teataja, 1995, nr 8, lk 56–59.
Interneti materjalide puhul tuleb ära tuua:
Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress, materjali kasutamise kuupäev.
Näide
Laasik, L. Mõned näpunäited dokumendimalli kasutamisel,
http://infutik.mtk.ut.ee/qpe/templaat/juhend.htm, 17.02.2003.
VÕÕRKEELNE RESÜMEE
Resümees esitatakse tõlgitud pealkiri (suurte tähtedega), selle all autori nimi ja sõna “Resümee” vastavas keeles (
Summary, Zusammenfassung, …) ning järgneb võõrkeelne tekst, kus tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, kasutatud metoodikat, töö tulemusi ja nende uudsust.